Liigeldes üsna palju pealinnas on mulle jäänud tunne, et valgusfooride tulede tähendused on muutunud.

*Punane tuli – soovitusliku iseloomuga;

*Kollane tuli – see tuli on foori kaunistuseks;

*Roheline tuli – sellega võib sõita;

Ega ma ei ole väga ammu Liiklusseadust lugenud ka 🙂

Ma ei saa aru?! Eurovisioon ei ole enam ammu Eesti jaoks oluline nagu “päts leiba” inimesele ellujäämiseks. Miks küll selle pärast nii hirmsasti võimeldakse ja nahast välja püütakse pugeda?

Ise kirjutada ei jõudnud. Aga oleks tahtnud proovida. Oli tööpäev ja lihtsalt magasin õige algusaja maha.

Panen siia e-etteütluse teksti, et siis tulevikus vajadusel vaadata.

Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailmameistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatikaeksamist. Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised – kõik on mulle kui pagi, korraks nuusata. Parem panen ette 3D-prillid, haaran furšettlaualt noriga suši ja konstateerin toomashendrikilveslikult: “Elagu Eesti!”

Keeruline ikka küll. 🙂